Lahti 130-meetrise suusahüppemäe renoveerimine maailmameistrivõistlusteks

Lahti spordikeskuse suure hüppemäe renoveerimine on huvitav projekt, millega me pole Soomes varem kokku puutunud. Ehitusmeeskond teab, mida teha.

1971. aastal valminud Lahti spordikeskuse 130-meetrine hüppemägi on selle Lõuna-Soome linna spordikeskuse kõrval asuvast kahest suusahüppemäest suurim. Mäel on Lahti elanike ja teiste soomlaste jaoks eriline sümboolne tähendus, sest Lahti suusamängude raames on siin maailmatasemel suusahüppevõistlusi peetud 1923. aastast saadik. Ehitajate vaatevinklist on suure mäe renoveerimine väga keeruline nii tehniliselt kui ka tööohutuse poolest.

„Järsul nõlval tuleb iga päev teha keerulisi tõstetoiminguid kuni ligikaudu 70 meetri kõrgusele," räägib ohutusjuht Jari Kautonen.

Jari rõhutab ohutuse ja töö tehnilise juhtimise vahelist püsivat seost. Tema sõnul on oluline ohutuse ja kvaliteedi tegur ehitusplatsi puhtus.

„Me ei käsitle tööohutust iialgi eraldi teemana. See on ainus viis, kuidas õnnetuste arv nulli viia. See on meie jaoks realistlik eesmärk ka Lahti suurel mäel," ütleb Jari.
Üks peamisi ohutuspõhimõtteid on, et kellelgi ei ole kunagi lubatud viibida tõsteseadmete all. See nõuab hoolikat töö planeerimist, sest tõstetoiminguid on palju ja objekti graafik on üsna tihe.

„Ohutustöö oluline osa on kõigi objektil töötavate või objektil käivate isikute kurssiviimine peamiste ohutuseeskirjadega," tuletab Jari meelde.
Juurdepääsuohje on samuti osa ehitusobjekti ohutusest, sest nii on väravas võimalik takistada loata isikute juurdepääsu objektile.

Kuuekuune jõupingutus

Kuuekuune projekt algas juuni alguses maandumisnõlva vanade puitkonstruktsioonide lammutamisega. Need tuli lammutada seepärast, et oleks võimalik tugevdada pinnase struktuuri, mis oli kohtati pool meetrit vajunud ja mille tõttu vihmasaju korral valitses maalihke või pinnase sissevajumise oht.

„Maandumisnõlva kaldenurk on 38%, mis on pinnase struktuuri silmas pidades äärmuslik piir olukorras, kus pinnase tugevdamise meetmeid ei kasutata. Siinkasutatud tugevdusmeetodiks on betooni valatud titaanterasest vaiad, mis on paigaldatud 12 reas, mis ulatuvad üle kogu maandumisnõlva," sõnab objekti juht Antti Marttinen.

Maandumisnõlva põsed on samuti tugevdatud titaanvaiadega ja kaetud filterriidega, et võimalik äikesetormiga kaasnev tugev vihm paigalduse ajal ei rikuks lõpptulemust maalihkega. Pealisstruktuuriks saab puitplatvorm.

Betoonist hoovõturada saab uue jääraja, mis on kokku pandud valmisdetailidest, millel on tõhusam jahutussüsteem.

Uus betoonist suusasild saab olema 54 meetrit pikk ja 18 meetrit lai. Silla kate, mille jaoks kulub 700-kuupmeetrit betooni, valatakse ühes etapis sügise alguses. Pärast seda toimub struktuuri järelpingutamine.

„Me ei ole varem sellist objekti ehitanud, ent meil on pädevus iga projekti jaoks," ütlevad Jari ja Antti. „Hüppemägi on raske töökeskkond, ent samas ka huvitav, ja töölistest on näha, et nad väga soovivad oma tööd hästi teha."

Tekst ja foto: Vesa Tompuri

Lahti 130-meetrise suusahüppemäe renoveerimine, suusasilla asendamine ja kohtunike torni renoveerimine.

  • Aeg: 2015. aasta juuni kuni detsember
  • Tellija: Lahti rajatiste halduskeskus
  • Peatöövõtja: Lemminkäinen
  • Maandumisnõlva renoveerimise planeerimine: Ramboll Finland Oy
  • Silla planeerimine: Sweco Finland Oy

20.10.2015

3 inimesele meeldib see