Rotermanni kvartali maa-alune parkla

Ehitustööd muinsuskaitsealuse objekti all nõuavad alati erilist hoolt, aga vajadus erioskuste ja läbimõeldud plaanide järele on eriti suur, kui pinnas on nõrk ja maapealsed ajaloolised ehitised haprad.

Just sellised tingimused ootasid meie insenere ees, kui nad hakkasid rajama kahetasandilist maa-alust parklat Tallinna südames asuvas endises tööstuspiirkonnas Rotermanni kvartalis, mis on saanud uue hingamise kui nüüdisaegne kaubandus-, meelelahutus-, äri- ja elamukeskus.

Kunagi Rotermanni tehase osaks olnud ja nüüdseks renoveeritud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ehitatud telliskivihoonetest on praeguseks saanud turismimagnet ning ka Eesti postsovietliku taassünni musternäidis.

Lihtsat pole siin midagi

Seega ei olnud meil mingit eksimisruumi projekti puhul, mille eesmärk on rajada parkla otse meie peade kohale ehitatavate kolme uue poe, büroo- ja eluhoone alla, millest üks asub säilitatud hoone vana fassaadi sees.

Meie ülesandes ei olnud midagi lihtsat, selgitas betoonrajatiste ja geotehniliste ehitustööde valdkonna juht Veikko Vapper. „Peamine probleem seisnes selles, et tegemist on vana merepõhjaga, kus pinnasekihid on pehmed ja nõrgad," ütles ta.

Olukorra tegi veelgi keerulisemaks äärmiselt kõrge põhjaveetase, kuna objekt on Tallinna lahest vaid umbes 500 meetri kaugusel. „Tase on umbes 1,5–2 meetrit maapinnast, seega pidime vee sissevoolu vähendama, et hoida ära vee kogunemine hoonete läheduses ja maa-alustes võrkudes," märkis ta.

Surve ja vibratsioon

Kuna parkla alusplaat asub ligikaudu 7 meetrit põhjaveetasemest allpool, siis tuli lahendada ülisuure surve probleem. Osa meie meeskonna rakendatud lahendusest seisnes püsivate sulundkonstruktsioonide paigaldamises kaevandamiskoha ümber. See on esimene sarnaselt projekteeritud maa-alune parkla Eestis. Pumpadel ja äravoolusüsteemidel oli samuti oma osa.

Veikko meeskond pidi ka ettevaatlikult algse hoone telliskiviseinte ümbert kaevama ja need siis mikrovaiadega toestama, enne kui töödega sügavamale sai minna.

Vibratsiooni minimeerimine oli väga oluline, et vältida pinnase nihkumist ja hoonete kahjustamist. Meeskond kasutas sulundkonstruktsioonide paigaldamiseks spetsiaalset madala vibratsioonitasemega pressi ja pani lähedalasuvatesse kauplustesse, büroodesse ja teistesse ehitistesse mitu sensorit, mis kriitilistes etappides vibratsiooni mõõtsid.

Ilmne probleem

Kõige rohkem pani meeskonna muretsema tulevase parklaala kohal kõrguv 53-meetrine telliskivikorsten.

„Suhtusime korstnasse suure respektiga, kuna see kaalub umbes 2000 tonni ja selle ülaosa oli juba umbes 45 sentimeetrit kaldu."

Koormuse vähendamiseks ja korstna stabiliseerimiseks kasutati tugiseina moodustavaid kandevaiasid ja pingutustrosse – raskeid teraslatte, mis horisontaalse võrguna läbi korstna algupärase vundamendi puuriti.

Uued eriteadmised

Kõik ei läinud alati plaanipäraselt ja ühel hetkel pidi meeskond kiiresti reageerima pinnasenihetele, mis ohustasid lähedalasuvaid ehitisi.

„See oli meie jaoks võidujooks ajaga, kuna nihked suurenesid," ütles Veikko. Insenerid tulid kiiresti välja plaaniga, kuidas tugiseina ankurdada ja toestada ning olukord ei väljunud kontrolli alt.

Projektiga seotud spetsiifiliste probleemide lahendamine on Veikko sõnul andnud meeskonnale palju uusi kogemusi ja eriteadmisi nõrga pinnasega objektil töötamises ning valdkonna töötajad said väärtuslikku oskusteavet, mida nad saavad tulevikus samasuguste nõudlike projektide teostamisel rakendada.

Pärast tööde lõpetamist muutub Rotermanni kvartal kergemini ligipääsetavaks ning säilib ka selle populaarse vaatamisväärsuse omapära.

FAKTE

  • Lemminkäineni meeskonnas oli liikmeid Eestist, Lätist ja Soomest
  • Tellija: U.S. Real Estate tütarettevõte, Rotermanni kvartali arendaja
  • -1 tasandi pindala: u 4200 m2
  • -2 tasandi pindala: u 4000 m2
  • Projekti algus: juuni 2014
  • Projekti lõpp: jaanuar 2016

Tekst: Steve Roman
Fotod: Sergei Zjuganov

Ivan Roos, objektijuht

Minu jaoks on see seni kõige suurem ja ka kõige keerulisem projekt. Oleme pidanud paljude ootamatustega tegelema, eriti seetõttu, et kaevatav vundament on vanadele hoonetele nii lähedal. Oli keerulisi hetki, kus asjad ei läinud täpselt nii nagu plaanitud, aga meeskond pani kiiresti pead kokku ja leidis lahendused. See etapp on nüüd möödas ja mul on väga hea tunne, kuna peamine osa tööst on edukalt ära tehtud. Mul on tunne, et sain tänu sellele projektile ametialaselt edasi areneda.

Martin Vaga, projektijuht

Mina vastutan geotehnilise projekti eest. Minu jaoks on see projekt väga huvitav, kuna selles kasutatakse nii palju erinevaid projekteerimise aspekte: terasest sulundkonstruktsioonid, ankrud, seekansvaisein (secant pile wall), süvakaevandamine, toestamine, betoonitööd – me oleme siin kõike tegema pidanud. Pingutasime kõvasti ning töötasime pikki päevi ja ka nädalavahetustel. Oli häid ja halbu päevi, aga meil on hea meeskond ja tore atmosfäär. Mul on hea meel, et oleme nii kaugele jõudnud.

Timo Tsefels, projektijuht

Oleme sellele projektile palju närvirakke kulutanud. Tegemist on ülimalt keerulise ehitusobjektiga ja seda mitte ainult geotehnilisest vaatenurgast. Paljud alltöövõtjad on pidanud töötama aladel, mille ümber liigub palju jalakäijaid ja autosid. Raske on olnud tagada, et kõik töötajad ja materjalid väikese pinna peale ära mahuvad. Ka ajakava oli meil väga piiratud. Hea on aga see, et oleme ehitusjärjega peaaegu maapinnani jõudnud. Veel mõned kuud ja ehitustööd on valmis. See on hea tunne.

15.12.2015

13 inimesele meeldib see