Õppelinnak

Valmivas Pudasjärvi uues õppelinnakus on ühendatud kohalik puit nüüdisaegse tehnoloogia ja disainiga, et luua õpetamiseks ning õppimiseks kohandatav keskkond.

Kas võiks olla loomulikumat ehitusmaterjali kui kõikjal meie ümber leiduv puit? Selle mõtte järgi toimiti Põhja-Soomes Pudasjärvis, mille kesklinna ehitatakse maailma suurimat puidust õppelinnakut. Sügisel 2016 kolib uude kooli ligikaudu 800 alg-, põhi- ja keskkooliõpilast.

Meie vastutame linnaku projekteerimise ja teostuse eest. Kool ehitatakse avaliku ja erasektori koostöö mudeli järgi, mis tähendab, et me vastutame 25 aasta jooksul ka kooli hoolduse, iga-aastase remondi ja kasutajateenuste eest.

Uued õppeviisid

Esa Kemppaineni sõnul, kes vastutab Lemminkäinenis avaliku ja erasektori koostöö mudelit kasutavate äritehingute eest, toetab Pudasjärvi õppelinnaku jaoks kavandatud koolikeskkond ühtekuuluvustunnet ja uutmoodi õppimist. „Lemminkäinen soovib osaleda protsessis, mille otsene eesmärk on õppimine. Seinad ja hooned on pelgalt vahendid."

Kemppaineni sõnul on eesmärk luua turvaline ja tervislik õpikeskkond, mis võimaldab tõhusalt kasutada olemasolevat ruumi, mida saab hästi kohandada ja kus kasutatakse valdavalt elektroonilisi õppematerjale. Söögisaalid, välialad ja koridorid pakuvad sarnaselt klassiruumidega eri vanuses kasutajatele õppimis- ja vaba aja veetmise võimalusi. „Elutsükli vastutuse kontseptsioon sobib sellise vaatenurgaga kenasti kokku," lisas ta.

Loomulik valik

Puithooned sobivad 8500 elanikuga linnaga, mis on ümbritsetud metsadest ja veeteedest, hästi kokku. Asustustihedus on vaid 1,5 elanikku ruutkilomeetri kohta ja Pudasjärvis asub ka Iso-Syöte, Soome lõunapoolseim kõrgendik. Neljast hoonest koosnev uus õppelinnak paikneb jõe kõrval ja paistab lähedalasuvalt maanteelt hästi silma.

Välisilme ei olnud ehitusmaterjali valikul aga ainus määrav tegur. Linna vanade koolihoonete siseõhu kvaliteet oli kehv ja puitu peeti lahenduseks, mis aitab selliseid probleeme ära hoida. Linnal on ka varasemad head kogemused puidust ehitatud kontorihoone ja päevahoiukeskusega.

Mudeldamine lihtsustab tööd

Õppelinnaku ehitamist lihtsustab hankeinsener Hanna Keskiaho sõnul ehitusetapis tehtav kujundusjuhtimine ja mudeldamine. „Kuna me vastutame ka projekti kavandamise eest, võib ehituskoht mõjutada kavandilahendusi, et tagatud oleks nende tõhusus paigalduse ja muude tööetappide vaatenurgast.

Mudeldamine aitab plaanida seesuguste üksikasjade nagu ventilatsioonikanalid täpset asukohta ja nii saab puidu sisse vajalikud avaused lõigata juba tehases. Keskiaho sõnul on puit betoonitöödega harjunud ettevõtjale uus ja huvitav materjal. Kuigi puitseinad püstitab kokkupandavate majade tootja, tuleb puiduga seonduvaid nõudeid arvesse võtta kõigil asjaosalistel.

Puitseinte paksus on 27,5 cm ning need on pärast püstitamist ja töötlemist täielikult valmis. „Puit kipub aja jooksul kokku vajuma, niisiis jätame akende kohale veidi varu, mille me täidame villaga," selgitas Keskiaho.

Mulluse talve ilmastikuolud on olnud soodsad, sest temperatuur pole langenud tasemele, mis võib ehitust takistada. „Samas peab jälgima, et puit märjaks ei saaks, sest see paneb selle paisuma. Talv on puiduga ehitamiseks hea aeg, sest siis on puhas ja õhk kuiv."

Pudasjärvi õppelinnak

  • Valmib 2016. Projekt sisaldab ehitust ja 25 aastat hooldust.
  • Kool mahutab ligi 800 õpilast.
  • Linnak koosneb neljast hoonest, mis mahutavad alg-, põhi- ja keskkooli, täiskasvanuhariduse keskuse ning võimla.
  • Põranda kogupindala on umbes 9700 m2. Kasutatakse ligikaudu 29 kilomeetri jagu puitu.
  • Puiduga varustab Kontiotuote Oy.

Tekst: Pirkko Koivu
Foto: Jaani Föhr

 

Leo Leinonen, ehitustööline, töötervishoiu ja -ohutuse delegaat, Lemminkäinen

Vundamenditöödes ning praegu käimasolevates puidu ja akende tarnimise etapis osalevad ka kohalikud ettevõtjad. Meie ja alltöövõtjate koostöö on olnud sujuv. Mina ise tegelen mitme tööga alates konstruktsiooni puhastamisest kuni valamiseni. Just äsja paigaldasime kõigile neljale ehitusalale lamineeritud puidust poste ja kandetalasid ning tegime keevitustöid. Kuna olen töötervishoiu ja -ohutuse delegaat, hoian silma peal ka ehituskoha tööohutusel, senini pole meil märkimisväärseid vahejuhtumeid olnud. Me võtame ehituskohas iganädalasi ohutusmeetmeid ja iga nädal toimuvad koosolekud, kus arutatakse töötervishoidu ja muid ehituspaigaga seotud küsimusi ning lahendatakse probleeme.

Eero Talala, tehnikadirektori kohusetäitja, Pudasjärvi linn

Lemminkäinen oli ainus ehitusfirma, kes suutis pakkuda meile otsitava lahenduse – puidust õppelinnaku, kus kasutatakse avaliku ja erasektori koostöö mudelit. Koostöö on sujunud hästi ning kui ehitustöö lõpeb, saavad õpilased ja õpetajad alustada tööd nüüdisaegses ja stimuleerivas keskkonnas. Avaliku ja erasektori koostöö mudeliga tagatakse, et me ei pea linnaku pärast 25 aastat muretsema. Töövõtja teeb kvaliteetset tööd ja hooldusremont saab tehtud õigel ajal. Me teame, kui suured on kooli hoolduskulud sellel ajavahemikul. Kui avaliku ja erasektori koostöö mudelit poleks kasutatud, langetaks renoveerimis- ja remondiotsuseid linn. Linna otsustajad leiavad tavaliselt alati midagi pakilisemat, mille tarbeks raha eraldada.

Jalo Poijula, tegevdirektor, Kontiotuote Oy

Lemminkäineniga koostöö alustamine oli meie kui kohaliku tootja jaoks loogiline valik. Puit pärineb metsadest, mis asuvad ehitusplatsist kuni 80 km raadiuses. Töö Lemminkäineniga on olnud huvitav ja hariv – suurettevõtja töötab standardsel ja süsteemsel moel, ei kiirusta tagant, kuid saab siiski kõik ettenähtud ajal valmis. Meie ekspert tegi tihedat koostööd struktuuri projekteerija ja arhitektiga. Neist igaüks lisab projekti erialateadmisi, mida teistel pole. See projekt on meile suur samm ja on äratanud isegi rahvusvahelist tähelepanu.

Pudasjärvi video

   

19.05.2015

15 inimesele meeldib see