Balti laevanduse tulevik

Klaipėdos Smeltė on suur ja sile asfaltplats, millel seisavad tööstusmaterjale, kaupa ja toiduaineid täis konteinerid ning kauba laevadelt kaldale laadimiseks kasutatavad 115-meetrised kraanad. Tänapäevane terminal on meie kahe aasta pikkuse intensiivse töö tulemus Leedus.

„Meie ülesanne oli ehitada vana terminali territooriumile uus terminal selliselt, et see ei häiriks kauba liikumist laevade, rongide ja veokite vahel," ütles projektijuht Izidorius Brasas. Tema juhtis tööd sellel elaval kaubakäitlemisplatsil, mis kuulub MSC laevanduskontserni.

See on siiani Lemminkäineni suurim projekt Leedus ning hõlmas maa ettevalmistamist ja asfalteerimist 142 000 ruutmeetril, lisaks elektrivarustuse, valgustuse, äravoolu, sade- ja reovee ärajuhtimise ning muu taristu ehitamist, mis aitaks liigutada ja ladustada kuni 40,6 tonni kaaluvaid konteinereid.

2013. aasta veebruaris sõlmiti leping nii Lemminkäineni kui ka YIT-iga, mis kohustus ehitama objektile kraana ja konteinerite remonditöökoja. Töö kestis tolle aasta aprillist 2014. aasta novembrini ning viimased vastuvõtudokumendid allkirjastati 2015. aasta jaanuaris.

„Me saime tööd õigeks ajaks valmis, suutsime täita väga karmid tehnilised nõudmised ja meil ei juhtunud mitte ühtegi õnnetust," ütles Izidorius.

Piirkondlik tähtsus

Klaipėda on Läänemere idakalda kõige põhjapoolsem jäävaba sadam ning MSC on alustanud oma siinse terminali rahvusvaheliseks sõlmpunktiks muutmist. Ajakohastamise tulemusel on nüüd Klaipėdos Smeltės võimalik teenindada väga suuri konteinerlaevu. See võimaldab vähendada kauba Läänemere regiooni ja kaugemale ida poole transportimise maksumust.

See on hea klientidele, kellele väiksemad kulud kasulikud on. See on hea ka keskkonnale, kuna tõhusam transport vähendab heitkoguseid ligikaudu 50 000 tonni võrra aastas – see on sama, kui teedelt kaoks 10 000 autot. Leedu majandusele aga tulevad kasuks uued töökohad ja kaubanduse kasv.

„Klient juba laiendab oma tegevust ja õpib uut võimsust kasutama," märkis Izidorius. Leedu valitsusametnikud osalevad juuni alguses terminali ametlikul avamisel koos MSC kontserni liikme Terminal Investment Limited (otsene omanik) ja Lemminkäineni juhtidega.

Suured proovikivid

Paljud tegurid muutsid projekti keeruliseks, sh vajadus tehniliste võimaluste piire ülitäpselt arvestada, ligipääs vaid objekti teatud osadele mingis ajavahemikus ning kohustus anda aru 15 ehitusinspektorist koosnevale meeskonnale. Meeskond seisis silmitsi ka vanade rajatiste mahamaetud jäänuste, kõrge põhjavee ning halbade ilmastikuoludega. Peale selle tehti ka algsetes plaanides mõned muudatused.

Need tegurid nõudsid uuenduslikke lahendusi, paindlikkust, lisatöötunde ja vahel ka pikki läbirääkimisi.

„Objektil töötas keskmiselt 70–80 meie inimest, kõige kiiremal ajal 120, sh alltöövõtjad," rääkis Brasas. „See oli väga intensiivne. Kõige raskem oli esimese etapi lõpetamine tähtajaks (2013. aasta lõpp), kuna meist mitteolenevatel põhjustel leidis aset mitu viivitust. Inimesed tegid pikki 10–12-tunniseid vahetusi ning töötasid laupäeviti, vahel ka pühapäeviti."

Omavaheline suhtlemine väljaspool objekti aitas tiimil tuju üleval hoida. Izidorius oli näiteks üks liidritest hiljutisel personali tenniseturniiril. „See aitas tõesti stressi leevendada," nendib ta. „Igatahes on meil nüüd rohkem kogemusi ja enesekindlust uute suurte ja keeruliste projektidega tegelemiseks."

Faktid

  • 132 000 ruutmeetrit asfalteeritud pinda, 5400 ruutmeetrit betoonsillutist ja 4600 ruutmeetrit betoonplatvorme
  • Äravoolu, jäätmete isoleerimise jms süsteemid koos 13,7 km torude ja mitme maa-aluse tsisterniga
  • 5 alajaama terminali varustamiseks elektrienergiaga

Tekst: Bryan Bradley
Fotod: Evaldas Lasys

Izidorius Brasas

Läänepiirkonna juht Algirdas Alūzas

„See suur ja keeruline projekt andis meie meeskonnale rohkelt kogemusi ja distsiplineeris meid. Juhid õppisid kiiresti ja vastutustundlikult töötama, samal ajal kui nooremad töötajad arenesid edasi ning said võimalusi edutamiseks. Kõige raskem oli projekt õigel ajal valmis saada, kuna ilm oli kohati halb, tekkis vajadus materjalitellimusi muuta ja pidime vastama väga karmidele tehnilistele nõudmistele. Pidime kogu aeg tegema delikaatseid otsuseid, ilma et meil oleks palju mõtlemisaega olnud.”

Ehituse töödejuhataja Mindaugas Čerba

„Mina tegelesin asfalteerimise ja aluskihtidega, peaaegu kõigi suurte töödega, mida tihti tegid kaks või kolm meeskonda korraga. Projekt oli algusest lõpuni suur proovikivi. Me ei saanud kogu objekti enda kätte, kuna terminal jätkas töötamist ning pidime seetõttu töid eri osades erineval ajal tegema ning rongid ja veoautod mööda laskma. Uus asi projektis oli nõue rajada tsemendiga töödeldud aluskihid, et sillutis kraanade, laadijate ja konteinerivirnade ülisuurele koormusele vastu peaks – pidime üht-teist õppima, aga saime sellega hakkama, ilmselt esimestena Leedus.”

Projektiinsener Genovaitė Pilvelienė

„Olen ka teistes ettevõtetes suurprojektidega töötanud ning võin öelda, et meil siin oli suurepärane meeskond – inimesed tegid oma tööd hästi ja tõepoolest toetasid üksteist. Minu peamine ülesanne oli plaanide muutmisel või uute tööde lisandumisel – ja seda juhtus palju – kindlaks määrata, mida ja kus vaja oli, saada kliendi heakskiit ning tagada, et kogu meie töö eest makstaks parimat hinda. Peale oma osa juhtisime ka alltöövõtjaid ja nende dokumentatsiooni.”

28.07.2015

12 inimesele meeldib see